George Berkeley (1685–1753) oli varase uusaja särav anglo-iiri filosoof. Üks tema peamisi saavutusi oli idealismi arendamine – seisukoht, mis eitab materiaalsete ainete olemasolu. Berkeley väidab, et tegelikkus koosneb ainult vaimudest ja nende ideedest; näiteks lauad ja toolid on vaid ideed tajujate meeltes.
Berkeley on tuntud ka oma abstraktsuse kriitika poolest, mida ta peab illusoorseks ja kättesaamatuks. Selles kontekstis kritiseerib Berkeley Locke’i, kes väidab, et meel leiab kõigi üksikute asjade seast midagi ühist ja sarnast ning loob nii uue, abstraktse idee. Berkeley näitab, et on võimatu moodustada näiteks liikumise abstraktset ideed lahus liikuva kehaga, sest see ei tohi olla ei kõndimine, lendamine ega roomamine. Samamoodi ei saa me kujundada endale keha abstraktset ideed, sest see peab olema kas valge, must, pruun, küürus, pikk või lühike mees. Abstraktsete ideede asemel arvab Berkeley, et me saame kujundada endale üldise idee, mis esindab või tähistab kõiki teisi sama liiki üksikuid ideid. Näiteks kui me ütleme „liikumine“, mõtleme me mis tahes liikuva keha peale – kas ta lendab, roomab või kõnnib –, ja see sobib õigesti selle üldise sõnaga.
